Nüüd, kus ilmumisest on natuke aega möödas, avaldan ka siin blogis oma arvamusloo, mis ilmus 9. oktoobril Äripäevas.
See arvamuslugu sündis Äripäeva kutse peale panustada kohalike valimiste eelsesse debatti. Seoses lähenevate 19. oktoobri valimistega soovis Eesti juhtiv majandusväljaanne koguda arvamusliidrite, ettevõtjate ja tippjuhtide seisukohti.
Nad esitasid meile järgmise keskse küsimuse:
Mis on sinu/teie koduomavalitsuses kõige tähtsam majandusteema, millest poliitikud (tegelikult) rääkima peaksid?
Minu vastus sellele küsimusele oli järgmine:
Kui küsida, millest poliitikud peaksid rääkima, siis tehisintellekt tundub esmapilgul kummaline vastus kohalike valimiste kontekstis. Inimesed muretsevad tänavate ja koolide pärast, mitte abstraktsete tehnoloogiate üle. Paljudele näib see endiselt kui abstraktne ja elukauge teema, millega tegelevad vaid tehnoloogiafirmad. Kuid reaalsus on teistsugune. See muutus toimub juba praegu ja kiireneb iga kuuga.
Eestis peaksime seda paremini mõistma kui ükski teine riik. Me oleme näinud omal nahal, kuidas tehnoloogia muudab kõike. Alates sellest, kuidas me maksame arveid, kuni selleni, kuidas väikeettevõtjad oma raamatupidamist teevad. E-residentsus, digiallkirjad, X-tee – need ei ole enam tehnoloogia, need on argipäev. Tehisintellekt on järgmine samm samas suunas, ainult palju kiirem ja ulatuslikum.
Seega jah, poliitikud peaksid sellest rääkima. Kuid palju olulisem on see, et nad peaksid seda juba tegema. Mitte lubama tulevikuks, vaid alustama kohe.
Kohalike omavalitsuste roll on siin oluline, sest nemad on kõige lähemal ettevõtjatele ja kogukonnale. Tallinn peab loomulikult pealinnana eeskuju näitama, kuid sama tähtis on, et iga omavalitsus leiaks oma võimalused selle teadmise levitamiseks.
Praktilisi võimalusi on palju ja need ei nõua suuri investeeringuid. Koolimajad, mis õhtuti ja nädalavahetustel tühjalt seisavad, saavad muutuda koolitusruumideks. Raamatukogud, mis on juba praegu digitaalse teabe keskused, saavad pakkuda nõustamist ja juhendamist. Omavalitsuste ärinõustajad ja ettevõtluskeskused, mis juba täna nõustavad ettevõtjaid, peavad saama täiendavat koolitust, et aidata kohalikel firmadel tehisintellekti võimalusi mõista. Kohalikud kutseõppeasutused saavad olla loomulikud partnerid praktiliste programmide korraldamisel.
Pole vaja luua uusi institutsioone ega palgata tehnoloogiaeksperte. Vaja on koordineerimist ja tahet. Väikesed kogukonnaüritused, kus kohalikud edukad ettevõtjad jagavad oma kogemusi. Infomaterjalid lihtsas keeles, mis selgitavad, kuidas juba praegu kättesaadavad tööriistad aitavad aega ja raha säästa. Kontaktid kohalike kõrgkoolide ja tehnikaülikooliga, kes on valmis jagama oma teadmisi.
Need on konkreetsed sammud, mida saab alustada esimesest päevast pärast valimisi. Mitte järgmisest eelarveaastast, mitte pärast strateegia väljatöötamist. Kohe.
Digitaalse riigi pealinn ei saa endale lubada passiivsust, kuid sama kehtib ka Tartu, Pärnu, Narva, Rakvere ja iga teise Eesti linna ja valla kohta. See ei ole ainult Tallinna väljakutse. See on iga omavalitsuse väljakutse, sest igas omavalitsuses on ettevõtjaid, kes vajavad seda toetust. Küsimus ei ole selles, kas poliitikud peaksid sellest rääkima. Küsimus on selles, kas nad on valmis seda tegema.
See arvamuslugu ilmus esmakordselt 9. oktoobril 2025 Äripäeva arvamusrubriigis.
