Samal ajal kui paljud vaidlevad tehisaru kaugete tulevikuvisioonide üle, sünnib reaalne väärtus ja konkurentsieelis tänaste võimaluste süsteemsest ja targast rakendamisest, kirjutab AI Lab tegevjuht Klemens Arro.
Lõputud konverentsid, futuristlikud LinkedIni postitused ja pidev jutt peagi saabuvast superintellektist on tekitanud infomüra, mis väsitab. Paratamatult on selle tagajärjeks küünilisus ja umbusk. Tekib tunne, et peale suure tolmupilve ei ole tehisaru midagi reaalset pakkunud ning edu saadab endiselt vaid neid, kes traditsioonilisel viisil ise tööd teevad.
See skeptitsism on mõistetav, kuid ohtlikult eksitav. Keskendudes kaugele tulevikule, jääb märkamata see, mis on võimalik juba täna.
Riskide asemel keskendu võimaluste juhtimisele
Hirmud tarnijasõltuvuse, teenusekatkestuste või hinnatõusude ees on justkui uued, ainult AI-le iseloomulikud ohud. Tegelikkuses on need aga iga ärikriitilise tehnoloogia rakendamisega kaasnevad tavapärased äririskid. Kas me lõpetasime pilveteenuste või e-posti kasutamise, sest on oht, et teenus on häiritud? Muidugi mitte.
Professionaalses ärikeskkonnas ei jääda “targa tarbija” rollis üksinda. Nii nagu iga teise kompleksse tehnoloogia puhul, kaasatakse spetsialiseerunud partnerid, kelle ülesanne ongi aidata ettevõttel riske maandada, valida õigeid lahendusi ja tagada nende toimimine. Fookus ei peaks olema hirmul, vaid riskide professionaalsel juhtimisel.
Rohkem kui vestlusaken: AI kui süsteemi osa
Kõige suurem viga on näha tehisaru vaid kui nutikat vestlusakent, kust tark töötaja peab iga kord uuesti väärtust välja “pigistama”. See on pealiskaudne lähenemine, mis aitab heal juhul teistel sabas püsida, kuid ei loo kunagi püsivat konkurentsieelist.
Tõeline väärtus sünnib AI süsteemsel integreerimisel otse ettevõtte äriprotsessidesse. See on tehisaru, mis töötab taustal, automatiseerib rutiinseid ülesandeid, analüüsib andmeid reaalajas ja teeb seda sageli ilma, et inimene peaks iga sammu ise juhtima. See on nähtamatu, kuid võimas jõud, mis vabastab inimeste aega ja loob raskesti kopeeritava eelise.
Mida siis teha?
Küsimus ei ole selles, kas AI-d kasutada, vaid kuidas seda teha. Edu ei saavuta need, kes ootavad järgmist suurt läbimurret, vaid need, kes tegutsevad täna.
Esiteks, ignoreeri müra ja keskendu oma ettevõtte reaalsetele probleemidele. Milliseid protsesse saab muuta kiiremaks, targemaks või odavamaks?
Teiseks, ära anna oma inimestele lihtsalt uut mänguasja, vaid integreeri tehnoloogia oma süsteemidesse. See nõuab strateegilist lähenemist, mitte juhuslikku katsetamist.
Kolmandaks, investeeri inimestesse, kes suudavad näha laiemat pilti. Inimestesse, kes ei oska ainult AI-ga vestelda, vaid mõistavad, kuidas tehnoloogia abil luua uusi ärimudeleid ja -protsesse. Tööriistast loob väärtuse ikkagi meister, kes seda kasutab.
***
Käesolev arvamuslugu on vastus 25. juulil Äripäevas ilmunud artiklile “Ära AI-ta end ise abitusse“. Minu vastulause ilmus esmakordselt samuti Äripäevas 28. juulil ja on leitav siit.
